10. oktoobril 1926. aastal asutati Tallinna Eesti Vabadussõjalaste Liit. Peagi tekkisid liidud ka teistes linnades ja maakondades ning 2. juunil 1929 ühineti Eesti Vabadussõjalaste Keskliiduks. 1933. aastaks oli liidus üle 40 000 liikme, ületades kõigi poliitiliste parteide liikmete arvu.
1934. aasta riigivanema kandidaadiks esitamisel oli Eesti Vabadussõjalaste Liidu esindaja erukindral Andres Larka VR I/1 toetuseks kogutud 52 436 allkirja. Seda oli rohkem kui ülejäänud kolmel kandidaadil kokku.
12. märtsil 1934 kuulutas riigivanem Kontantin Päts välja kaitseseisukorra, millega lõpetati ka Eesti Vabadussõjalaste Liidu legaalne tegevus.

 

Rinnamärk kujutab endast valgeks emailitud Maria Theresia risti, mille harude vahel on kuldsed kiired ja keskel Vabadusristi südamikule viitav käsi mõõgaga ning tähed VL (Vabadussõjalaste Liit). Risti alumisel harul on vabadussõja daatumid 1918 – 1920.
Märki valmistasid Tallinnas Roman Tavasti töökoda ja Tartus Heinrich Bergi ja Torniuse töökojad. Kuna valmistajaid oli mitmeid siis on ka märki teadaolevalt vähemalt viie erineva suurusega.
Kanti vasakul rinnataskul.

 
 

 
     
  Tagantvaade #1  
  Tagantvaade #2