Kaitseväe spordimärk on ringikujuline, sümboliseerides niimoodi liikuvust. Märki ümbritseb 1 mm laiune rõngas, milles asetseb kaitseväe embleem - kaks ristamisi asetatud kaheteralist mõõka, otstega ülespoole. Mõõkadel asetseb kilp, mille keskel on jõudu ja tugevust tähendavat kolm reljeefset tammelehte. Märgi ülemises osas, mõõkade kohal paikneb kolm tähte. Neist keskmine on kahest ülejäänust suurem ja kujutab endast Põhjanaela. Äärmised, mõlemad püüdlevad kõrgeima eesmärgi, Põhjatähe poole.

Märk kinnitati 8. septembril 1931.
Kaitseväe spordimärk pidi ergutama kaitseväelasi ja kutsealuseid oma kehaliste võimete arendamisele.
Märgil oli I, II ja III järk ning seda anti ainult kaitseväelastele ranges vastavuses kehalistes katsetel saavutatud tagajärgedega.
I järgu märgist on olemas kahe erineva sinise emailiga varianti, märke valmistas Roman Tavasti töökoda Tallinnas.