Rinnamärk sümboliseerib ratsaväelaste alatist valmisolekut (lendav kotkas) kodumaa kaitseks ohtude eest (kilp ja R-täht sellel) ning võitluseks kotka ootamatuse ja kiirusega (mõõk ja kotkas) igasuguste vaenlaste vastu (punane mustaseljaline madu). Eeskuju võetakse nendest vapratest ratsaväelastest, kes panid rügemendile aluse (rügemendi kui rahvusväeosa asutamiskuupäev) ja viisid ta Vabadussõjas võidule, uskudes kindlalt võitu ja iseseisva Eesti olemaolu võimalust (rist kui kindla usu sümbol). Ristil olev daatum 12. IV 1917 tähistab päeva, millal Petrogradis pandi alus rügemendi otsesele eelkäijale – rahvuslikule väeosale. Eesti ratsaväe ametlikuks asutamisajaks loetakse siiski päeva, mil Eesti Ajutise Valitsuse uuesti võimule tulekul loodi Kaitseliidu ratsaosakond. Vabadussõja käigus kasvasid siit välja 1. ja 2. ratsarügement, mis rahu tingimustes ühendati ratsarügemendiks. Ratsarügemendi rinnamärgi põhikiri kinnitati 17. juulil 1934.

 

On enim välja antud väosa rinnamärk üldse. Märgile pandi alus 6. veebruaril 1922, kui Ratsarügemendi ohvitseride kogu võttis vastu otsuse “asutada Rügemendi Märk, mis oleks ja jääks ühendavaks sümboliks ja kalliks mälestuseks kõigi Rügemendis teeninud, teenivate ja teenima saavate ratsaväelaste vahel”.
Kuigi kujunduselt on märgid samad, võib neid valmistamisviisilt jagada nelja liiki: ühe-, kahe-, kolme- ja neljatasapinnalisteks.
Märke ja selle miniatuure valmistas Rudolf Torniuse töökoda Tartus. Miniatuure valmistati teadaolevalt neljas erinevas mõõdus.
Märki kanti vasakul pool rinnas ja teadaolevalt suurim number Ratsarügemendi rinnamärgil on 791 - kui on teada sellest suuremat numbrit siis võiks e-mail'i kaudu teada anda.

 

Pildil on ilma numbrita 3. tasapinnaline Ratsarügemendi rinnamärk koos miniatuuriga.

     
  Numbrita  
 

 

 
 

 
     
  Suure tagantvaade #1  
  Suure tagantvaade #2