Esileht

Wabariik

     Sõjavägi & Kaitseliit 1918-1940

 


 

Kaitseliidu Saaremaa malev

 
     
 

Kaitseliidu ülema päevakäsu nr. 1 kohaselt Saare-, Hiiu- ja Muhumaa Kaitseliidu ülemaks määratud kapten Johannes Poopuu poolt kokkukutsutud asutamiskoosolek toimus Kuressaare politseivalitsuse ruumes 20.11.18. Samal päeval nimetati ametisse 16 KL kohalike jaoskondade ülemat, kes asusid looma KL üksusi kohtadel. Seejärel pani peagi alanud Vabadussõda Kaitseliidule sootuks uued kohustused, millest moraalselt rängimaks oli kaitseliitlastele kindlasti Saaremaa mässu maha-surumine 1919. aasta algul. Sõja lõppedes, alludes patsifistlike ringkondade survele, Kaitseliit järk-järgult praktiliselt likvideeriti.
01.12.24 toimunud kommunistlik riigipöördekatse aga näitas, kuivõrd vajalik oli Eesti-taolise väikeriigi jaoks rahva omakaitseorganisatsioon KL näol. Kaitseliit otsustati taastada.

23.12.24 toimus Kuressaare raekojas kolonel-leitnant J. Vende juhtimisel KL Saaremaa organisatsiooni taasasutamiskoosolek ja moodustati selle ajutine juhatus. 02.01.25 peetud esimesel töökoosolekul jagati juhatuse liikmete vahel ametikohad. Juhatuse esimeheks kinnitati major J. Kajak. 02.02.25 kinnitas vabariigi valitsus KL põhikirja, mille alusel Saaremaa Kaitseliit nimetati ümber KL Saaremaa Malevaks, senised jaoskonnad malevkondadeks ja rajoonid kompaniideks. 08.04.25 kinnitas KL ülem Saaremaa maleva kaheksa malevkonna moodustamise ja nende juhid. 23.04.25 määrati malevapealikuks major Ralf-Renè Teiman. 15.11.27 kinnitati malevapealikuks major Rudolf Lints, kelle 15.10.34 vahetas välja kolonelleitnant Oskar Särev. KL Saaremaa Maleva normaalne areng jätkus kuni 1940. a. juunikuuni, mil Kaitseliit riigi okupeerinud punavõimude nõudmisel likvideeriti. Likvideerimise hetkel kuulus malevasse ligikaudu 4750 liiget (1500 tegev- ja 400 toetajaliiget, 900 naiskodukaitsjat, 1200 noorkotkast ja 750 kodutütart).

Sakslaste jõudmise ajaks Kuressaarde 21.09.41 kell 10.20 lehvis raekoja katusel sini-must-valge Eesti rahvuslipp, mille olid heisanud Kuressaare valla sekretär Henn Niit koos kaaslastega. Juba kell 12 tegutses linnas spontaanselt tekkinud OK rühm kohaliku kalastuskeskuse juhataja Evald Kruutani juhtimisel. Saaremaa OK ametlik asutamine toimus aga samal päeval kell 14.00 raekojas. Kell 16.00 asuti saadud lahingu- ja korrakaitsealaste ülesannete täitmisele. OK kohalikud allüksused olid aga loodud valdades juba varem, vastavalt punavägede taandumisele pealetunginud Saksa vägede survel. OK esimesteks juhtideks Saaremaal olid kapten Raid ja kapten-major Sääsk. OK üksused võtsid koos sakslastega osa Saaremaa vabastuslahingutest ja tagasid korda tagalas. 1941. aasta detsembris kuulus Saaremaa Omakaitsesse 1637 liiget ja Naisomakaitsesse 250, kellest enamiku moodustasid endised kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad.

Algul hea koostöö Saksa võimudega katkes, kui kohapeal asusid „korda looma“ rindeväeosade lahkumise järel saabunud Saksa tagala- ja tsiviilteenistuse ametnikud. Tekkinud lahkhelide tõttu saadeti vabatahtlikest koosnenud OK 1941. a. lõpus laiali. Alates 1942. a. sakslaste käsul moodustatud nn. kasarmeeritud Omakaitsel polnud aga varem rahva omakaitseorganisatsioonina tegutsenud OK'ga mitte midagi ühist.

 
     
 

Koostanud Peeter Kask