| |
Kaitseliidu ülema päevakäsu nr. 1 kohaselt Saare-, Hiiu- ja Muhumaa
Kaitseliidu ülemaks määratud kapten Johannes Poopuu poolt
kokkukutsutud asutamiskoosolek toimus Kuressaare politseivalitsuse ruumes
20.11.18. Samal päeval nimetati ametisse 16 KL kohalike jaoskondade
ülemat, kes asusid looma KL üksusi kohtadel. Seejärel pani peagi alanud
Vabadussõda Kaitseliidule sootuks uued kohustused, millest moraalselt
rängimaks oli kaitseliitlastele kindlasti Saaremaa mässu maha-surumine
1919. aasta algul. Sõja lõppedes, alludes patsifistlike ringkondade
survele, Kaitseliit järk-järgult praktiliselt likvideeriti.
01.12.24 toimunud kommunistlik riigipöördekatse aga näitas, kuivõrd
vajalik oli Eesti-taolise väikeriigi jaoks rahva omakaitseorganisatsioon
KL näol. Kaitseliit otsustati taastada.
23.12.24 toimus Kuressaare raekojas kolonel-leitnant J. Vende
juhtimisel KL Saaremaa organisatsiooni taasasutamiskoosolek ja moodustati
selle ajutine juhatus. 02.01.25 peetud esimesel töökoosolekul jagati
juhatuse liikmete vahel ametikohad. Juhatuse esimeheks kinnitati major
J. Kajak. 02.02.25 kinnitas vabariigi valitsus KL põhikirja, mille
alusel Saaremaa Kaitseliit nimetati ümber KL Saaremaa Malevaks, senised
jaoskonnad malevkondadeks ja rajoonid kompaniideks. 08.04.25 kinnitas KL
ülem Saaremaa maleva kaheksa malevkonna moodustamise ja nende juhid.
23.04.25 määrati malevapealikuks major Ralf-Renè Teiman.
15.11.27 kinnitati malevapealikuks major Rudolf Lints, kelle
15.10.34 vahetas välja kolonelleitnant Oskar Särev. KL Saaremaa
Maleva normaalne areng jätkus kuni 1940. a. juunikuuni, mil Kaitseliit
riigi okupeerinud punavõimude nõudmisel likvideeriti. Likvideerimise
hetkel kuulus malevasse ligikaudu 4750 liiget (1500 tegev- ja 400
toetajaliiget, 900 naiskodukaitsjat, 1200 noorkotkast ja 750 kodutütart).
Sakslaste jõudmise ajaks Kuressaarde 21.09.41 kell 10.20 lehvis raekoja
katusel sini-must-valge Eesti rahvuslipp, mille olid heisanud Kuressaare
valla sekretär Henn Niit koos kaaslastega. Juba kell 12 tegutses
linnas spontaanselt tekkinud OK rühm kohaliku kalastuskeskuse juhataja
Evald Kruutani juhtimisel. Saaremaa OK ametlik asutamine toimus aga
samal päeval kell 14.00 raekojas. Kell 16.00 asuti saadud lahingu- ja
korrakaitsealaste ülesannete täitmisele. OK kohalikud allüksused olid aga
loodud valdades juba varem, vastavalt punavägede taandumisele
pealetunginud Saksa vägede survel. OK esimesteks juhtideks Saaremaal olid
kapten Raid ja kapten-major Sääsk. OK üksused võtsid koos
sakslastega osa Saaremaa vabastuslahingutest ja tagasid korda tagalas.
1941. aasta detsembris kuulus Saaremaa Omakaitsesse 1637 liiget ja
Naisomakaitsesse 250, kellest enamiku moodustasid endised kaitseliitlased
ja naiskodukaitsjad.
Algul
hea koostöö Saksa võimudega katkes, kui kohapeal asusid „korda looma“
rindeväeosade lahkumise järel saabunud Saksa tagala- ja tsiviilteenistuse
ametnikud. Tekkinud lahkhelide tõttu saadeti vabatahtlikest koosnenud OK
1941. a. lõpus laiali. Alates 1942. a. sakslaste käsul moodustatud nn.
kasarmeeritud Omakaitsel polnud aga varem rahva omakaitseorganisatsioonina
tegutsenud OK'ga mitte midagi ühist. |
|
